On kingitusi, mis rõõmustavad.
Ja on neid — mis jäävad südamesse.
Peagi on 8. märts…
Hommikuvalgus köögis, tee lemmiktopsis, unine kodu ja laual — tulbid.
Neist on alati natuke kahju: nii ilusad, nii õrnad… ja nii lühiealised.
Me tahtsime väga seda tunnet säilitada — mitte lilli, vaid kevade enda tunnet.
Seepärast sündis meil tulp, mis ei närtsi.
Käsitsi maalitud kipsist küünlahoidja — iga kroonlehte puudutasime pintsliga hoolikalt, peaaegu sosinal.
Sees on naturaalne sojavaha ja puuvillane taht — leek on pehme ja soe, nagu aknavalgus õhtul, kui kodus oodatakse.
23–25 tundi hubasust, vaikseid vestlusi, pleedi õlgadel ja seda rahu, mida me endale nii harva lubame.
See pole lihtsalt küünal.
See on seesama „ma mõtlesin sinu peale“.
Nädala pärast on poed täis igas toonis tulpe — need ostetakse, pannakse vette, pildistatakse…
Aga see lill jääb sinu kõrvale.
Seda ei süüdata päeval, vaid õhtul.
Kui tahad soojust. Kui tahad hoolivust.
Kingita see emale.
Sõbrannale.
Või endale — eriti endale.
